Community Development Strategies for Elderly and Special Needs Individuals by Eha Paas
Community development, as outlined by Eha Paas, focuses on fostering relationships and collaboration among individuals, particularly the elderly and those with special needs, to achieve common goals and support each other in daily activities. The asset-based approach emphasizes leveraging resources within the community for well-being. Various types of communities are discussed, and the key to success lies in member-led development processes and engagement. The model highlights the importance of recognizing and utilizing community resources to enhance overall quality of life.
Download Presentation
Please find below an Image/Link to download the presentation.
The content on the website is provided AS IS for your information and personal use only. It may not be sold, licensed, or shared on other websites without obtaining consent from the author. Download presentation by click this link. If you encounter any issues during the download, it is possible that the publisher has removed the file from their server.
E N D
Presentation Transcript
Kogukondliku koostmudel Kogukondliku koost mudel eakate ja erivajadustega inimeste eakate ja erivajadustega inimeste Eha Paas Kogukondade arendamise ja heaolu magister Liikumise Kodukant seltsiliste projekti ekspert ja koolitaja 15. m rts 2023
on inimesed, kelle vahel on suhted, igap evastes toimingutes teineteise toetamine, hised sihid ja nende nimel koos toimetamine. Kogukond kui rohi ksilduse vastu! (C.Russell) Kogukond Kogukond McKnight, J. and Russell C. (2022) Asset-Based Community Development in Rapp-McCall, L., Roberts, A. and Corcoran, K. (2022) Social Workers Desk Reference 4th Ed. Oxford University Press
- Geograafilised kogukonnad, naabruskonnad - Ankurkogukonnad ehk organisatsiooniga seotud kogukonnad - Huvip hised kogukonnad - Staatuse p hised kogukonnad; samadesse oludesse sattunud inimeste kogukonnad Kogukonna Kogukonna liigid liigid - Kultuurikogukonnad (nt setod, v rokesed) - Rahvusp hised kogukonnad (nt ungarlased Eestis, eestlased) - Algatuste kogukonnad (nt kliimaaktivistid) - pikogukonnad (erialaspetsialistide kogukonnad) - Samades oludes inimeste toetuskogukonnad Dagmar Narusson (2020) ja Ghilcrist (2019)
ABCD eelduseks ja vtmeks on kogukondade liikmete endi poolt arendusprotsesside juhtimine, seda eelk ige suhete ja kaasatuse kaudu. Ressursip hine l henemine v imaldab: Kogukonna inimestel avastada kogukonnas asuvaid ressursse (inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja infrastruktuur, lood ja traditsioonid) ning neid l hemalt uurides leida uusi v imalusi kogukonna heaolu loomiseks! Ressursip hine Ressursip hine kogukondade kogukondade arendamine arendamine Tegeleda kogukonnast tulenevate teemadega ja neile sobivate tegutsemisviiside kavandamisega ning hindamisega. Selles etapis seostatakse ja hendatakse inimeste oskused, teadmised jm ressursid kogukonna teiste ressurssidega, et luua n htav ja eluj uline kogukond. Russell, C., McKnight, J. (2022). The Connected Community. Discovering the Health, Wealth, and Power of Neighborhoods. Berrerr-Koehler Piblishers
Koostmudel - teejuht sotsiaalse heaolu tagamiseks kogukonnas Vabatahtlike seltsiliste tegevus aitab hoida sotsiaalset tervist l bi kvaliteetsete inimsuhete v heneb ksildus, areneb kuuluvustunne, ollakse tunnustatud ning paranevad v imalused eneseteostuseks. Vabatahtlike seltsiliste v rgustik suurendab vastastikust usaldust, turvalisust, kindlustunnet ja abi kvaliteeti kogukonnas. 1 1 KOGUKONNA VALMIDUS JA SOOV PANUSTADA Piirkonna eakate ja erivajadustega inimeste m rkamine hise eesm rgi p stitamine Partnerlussuhete loomine 7 7 TEGEVUSTE HINDAMINE, ANAL S JA TUNNUSTAMINE 7 7 1 1 Vabatahtliku seltsilise t organiseerimine Vabatahtlike seltsiliste motiveerimine ja tunnustamine Osapoolte tagasiside kaudu tegevuste paindlik kohandamine 2 2 KOGUKONNA OSALUS KUIDAS ALUSTADA? Eelinfo kogumine l bi omavahelise suhtluse m tete ja kogemuste jagamine histe murede, soovide ning vajaduste osas Eakate ja erivajadustega kogukonna liikmete kaardistamine Kogukonna aktiivsete, vabatahtlike ja/v i juba teisi aitavate inimeste tuvastamine. 6 6 2 2 6 6 KOOS TEGUTSEMINE JA KSTEISE TOETAMINE Sotsiaalne suhtlus, kaasamine histesse tegevustesse, aktiivse elu juurde toomine, iseseisvuse toetamine 3 3 Vastastikune v imekuste arendamine ja nende s ilitamine, teineteiselt ppimine Vabatahtlike seltsiliste p siv j ustamine, v rgustiku tugevdamine, kuuluvustunde MILLISED ON ESMASED VAJADUSED? Esmakontakti loomine osapooltega Eakate ja erivajadustega inimeste individuaalsete vajaduste ja isikukesksete tugevuste v ljaselgitamine Vabatahtlike seltsiliste soovide ja v imaluste v ljaselgitamine 5 5 3 3 kasvatamine 5 5 KOGUKONNA SELTSILISTE V IMEKUSTE ARENDAMINE Sissejuhatav koolitus Vabatahtlike seltsiliste ettevalmistamine tegutsemiseks (k itumisjuhised, eetikak simused, 4 4 4 4 KOGUKONNA V IMEKUSE HINDAMINE Kogukonna kui terviku sisemiste ressursside ja tugevuste v ljaselgitamine Tuvastamine, millisest v imekusest v i lahendusest on puudus Koost soodustamine, spetsialistide kaasamine tehniline tugi) levaade h vedest ja aruande kohustusest Iga hest s ltub kogukonna heaolu m rka ja tegutse! Koostasid: Kristel Veeber, Liina Kokk, Astrid Org, Kadi Kass ja mentorina Eha Paas, Tartu likooli kogukonna arendamise ja heaolu magistrandid
Kogukonnas on olemas hea tahe, valmisolek ja kokkulepe abi pakkumiseks. Kogukond m rkab ning teadvustab oma piirkonna eakaid ja erivajadustega inimesi (sh abivajajaid). Kogukonna liikmed v ivad vajada selles julgustamist. 1. Samm Kogukonna valmidus ja soov panustada Eakad ja erivajadustega inimesed pole ainult abivajajad, vaid ka ise v rtuslik ressurss kogukonna jaoks. Nad v ivad olla nt olulised ajaloolise m lu talletajad, elukogemuse jagajad vms, mis soosib vastastikust arengut. Olulisel kohal on omavaheline usalduslike suhete loomine ja vastastikkus.
Kaardistada kik piirkonna eakad ja erivajadustega inimesed, kes v ivad vajada toetust ja/v i saavad ning soovivad ise panustada. Selleks: Kes keda juba tunneb/ kellega suhtleb/ keda usaldab? Kogukonna aktiivsete, vabatahtlike ja/v i juba teisi aitavate inimeste tuvastamine. Kes, kuna, kellega ja kuidas abivajajaga hendust v tab? Kuidas j uda nendeni, keda veel ei tunne? Mida (mis ressursse) selleks vaja on? Mis on kogukonna tugevused? Kas ja milline info on juba olemas? NB! Oluline on kaasata esmase kontakti loomisesse keegi, keda toetatav teab ja usaldab. Juhtgrupi moodustamine, vabatahtlike kaasamine. 2. Samm Kogukonna osalus, kuidas alustada?
Kogukond selgitab vlja, millist toetust vi abi piirkonnas vajatakse. ja erivajadustega inimesed puudust? Mis piirab eakat v i erivajadusega inimest? Mis k ib neil le j u? Millest on puudus nii f silises, vaimses kui emotsionaalses m ttes? Mis v iks aidata t sta nende elukvaliteeti? Mis on neile oluline ja mis pakub r mu? Milles seisnevad nende tugevused? Millest tunnevad piirkonna eakad 3. Samm Millised on esmased vajadused? NB! Oluline siin etapis selgitatakse v lja ka vabatahtlike seltsiliste tugevused, soovid ja milles nad vajaksid toetust.
Millist abi suudab kogukond ise eakatele ja erivajadustega inimestele pakkuda? oskused, vahendid, v imekus) on selleks olemas? Millised ressursid (teadmised, 4. Samm V imaluste hindamine ise? Millised on nende ressursid? Mida suudavad kaasatavad Mis j b puudu? NB! Oluline on koost piirkonna sotsiaalt taja, kodu e, (pere)arsti, abivahendi spetsialisti, tulet rje, politsei, ohvriabi v i m ne muu vajaliku osapoolega.
Kogukonna vabatahtlike seltsiliste koolitamine Eetikak simused, taustakontroll 5. Samm Kogukonna seltsiliste v imekuse arendamine Koost ks osapoolte vahel s lmitakse hea tahte kokkulepe Vabatahtlikele selgitatakse nende tegevusega kaasnevaid h vesid ja kohustusi Vabatahtlikel seltsiliste tegevuse tagasisidestamine Vabatahtlike seltsiliste hirmude mahav tmine nn vastutuskoorma ees
Vabatahtliku seltsilise tegevus aitab saavutada tervena vananemist nt toetab funktsionaalsete v imekuste arendamist ja s ilitamist, mis tagab heaolu ning lubab inimesel l bi elu olla see ja teha seda, mida ta parasjagu v rtuslikuks peab (T. Tambaum). 6. Samm Koos tegutsemine ja ksteise toetamine Vabatahtliku seltsilise tegevus on koos ppimine m lemale poolele. Sealjuures inimeste aktiivse elu juurde (tagasi) toomine. N iteid: vestlused, jalutusk igud, hised poeretked, kogukonnas ndmustel osalemine, teatrisse minek, kohvitamine, toimetamine aias jne. P sivad toetustegevused vabatahtlikule
Kogukond teeb kokkuvtteid toimunust iga poole aasta tagant - arutatakse tehtu le, hinnatakse tegevuste tulemuslikkust, tunnustatakse vabatahtlikke, kogutakse k igilt asjaosalistelt tagasisidet, ettepanekuid ja soovitusi, vahetatakse muljeid ning kogemusi koos piirkonna koordinaatoriga. 7. Samm Tunnustamine, tegevuste hindamine ja anal s Viiakse sisse vajalikud muudatused, kui olukord seda n uab. Kohandatakse tegevused vastavalt muutuvale olukorrale (kui nt keegi osalejatest enam ei soovi panustada, loobutakse abi vastu v tmisest vms).
Kogukonnad ja seltsilised vajavad tuge meil on hetkel selleks koordinaator. Pideva protsessi hoidmine, mis tagab tegevuste pideva kohendamise ja j tkumise. KESTLIKKUS Kogukondlik ksteise toetamine aitab jagada vastutust ning soodustab koos tegutsemist. Kogukonna seltsilised, eakad ja erivajadustega inimesed hindavad jooksvalt oma v imalusi ning olukorda ja otsustavad, kas v i millisel viisil nad soovivad tegevustega j tkata. PS! Vabatahtlike seltsiliste pidev toetamine on kestlikkuse alus! Kui pole Vabatahtlikke seltsilisi, siis pole ka kestlikku mudelit!
Iseorganiseerunud vabatahtlike rhm (kogukond), mis tegutseb minimaalse protseduuride kogumiga, edendades samal ajal mitteametlikke protsesse ning l htudes tervest m istusest ( kuidas me asju teeme) v ib olla v gagi edukas. Mitteformaalne tegutsemine aitab kaasata, osaleda, v rgustike luua, paindlikult organisatsioone arendada. Miinustena saab v lja tuua v listamise, vahel ei ole asjad l bipaistvad, ei pruugi olla esindatust, ei taga alati stabiilsust. Kas kohalik asumiselts v rdub kogukond? Kus on tasakaal formaalsel ja mitteformaalsel t l kohtades? Tuleb leida tasakaal, ehk kuidas toetada kogukondade iseorganiseerumist hoolekandes nii, et me ei s ida sisse k igi t naste sotsiaals steemi formaalsustega. Mitteformaalne tegutsemine on sama oluline ja v rtuslik kui formaalne tegutsemine! Eriti, kui soovime edendada hoolivust ja inimeste teineteise toetamist! Allikas: Strategies for managing the interplay between formal and informal ways of working with communities Alison Gilchrist
https://www.seltsilised.ee/ Detailsemalt on mudel lahti kirjutatud teejuhises. Tulemused v tame kokku 2023 juunis. LISAINFO Ait h kuulamast! Eha Paas ehapaas@gmail.com 5170214
